Blogi

Kuidas käib ärevushäirete psühhoteraapia?

Üleliigne ärevus on üheks sagedasemaks vaimse tervise probleemiks, millega inimesed abi vajavad. Sellest, kuidas teha vahet normaalsel ärevusel ja ärevushäirel, olen pikemalt rääkinud ärevuse kursuse esimeses seansis, mida saad vaadata täitsa tasuta.

Tavaliselt on häiriva ärevuse puhul esimeseks soovituseks külastada perearsti. Seda selleks, et arst saaks üle kontrollida üldised tervisenäitajad - vahel on ärevuse sümptomite taga hoopis näiteks kilpnäärme ala- või ületalitlus, vitamiinipuudus või mõni teine füüsilise keha probleem. Kui kõik näidud on korras, kuid ärevus siiski igapäevaelu segab, siis on edasi kaks valikut: alustada ravimravi antidepressantidega ja/või pöörduda psühhoteraapiasse. Uuringud näitavad, et ärevushäirete puhul annab kõige paremaid tulemusi see, kui kasutada neid kahte koos, kuid vastavalt olukorrale võib eelistada ka üht või teist.

Ärevushäirete psühhoteraapiaks on kõige paremaid tulemusi näidanud kognitiiv-käitumisteraapia (KKT). Lühidalt on loogika selles, et meie tunded (sealhulgas ärevus) on tihedalt seotud mõtete ja käitumisega. Inimaju on pidevalt seoseid loov masin, mis vahel jääb kinni mustritesse, mis tegelikult head enesetunnet kaasa ei too. Psühhoteraapia eesmärgiks on neid mustreid märgata ning ümber õppida nii, et oleks võimalik ennast tunda teistmoodi.

Kui tuled esimest korda vastuvõtule, on minu eesmärgiks saada paika niiöelda esmane kaart - soovin võimalikult hästi aru saada sinu murest, igapäevaelust, üldisest elukäigust. Küsin palju küsimusi selleks, et sind ja sinu olukorda võimalikult hästi mõista. Üsna sageli kardavad inimesed esimesel kohtumisel, et ei oska juttu kuskilt alustada või enda mure täpselt selgitada - see on okei! Selle jaoks ongi ruumis psühholoog, kes vestlust küsimustega suunama hakkab.

Esimese korra lõpuks võiks tekkida mingi idee ja plaan, kas ja kuidas edasi. Eks muudatusi tuleb protsessi käigus ikka, kuid esimese kohtumisega võiksid tekkida selged teraapiaeesmärgid ning psühholoog peaks suutma välja pakkuda, kuidas koos seatud eesmärke täitma hakkate. Kui rääkida ärevushäirete psühhoteraapiast, siis üldiselt soovitatakse vähemalt alguses kohtuda iga nädala või kahe nädala tagant. Reaalsuses ei pruugi see alati olla võimalik, kuid parimate tulemuste jaoks oleks see ideaalne.

Kui rääkida kognitiiv-käitumisteraapiast, siis tavaliselt jätkub teine kohtumine juba konkreetsemalt probleemile fokusseerides - psühholoog selgitab KKT põhiloogikat, sageli joonistatakse koos ka mudel, et paremini mõista, miks häiriv ärevus püsinud on ja mida peaks muutma, et saada teistsugust tulemust.

Seejärel hakkavad kohtumised käima üsna sarnase ülesehituse järgi - algues väike ülevaade vahepeal toimunust, seejärel seansi põhiosa ning kokkuvõtted koos kodutööga. Seansi põhiosas uuritakse raskusi valmistanud olukordi ning nendes kerkinud mõtte- ja käitumismustreid, et seejärel neid muutma hakata. Üldiselt lepitakse lõpuosas kokku kodutöö, et seansside vahepealsel ajal uusi oskusi harjutada. Suures plaanis ongi kognitiiv-käitumisteraapia psühholoogiliste oskuste õpe, mille üheks eesmärgiks on see, et kliendist saaks iseenda terapeut. Vahel armastan öelda, et minu töö kõige parem tulemus on see, kui mind enam vaja ei ole!

Kui soovid pöörduda psühhoteraapiasse, siis võid võtta minuga otse ühendust info@remedio.ee või uurida vastava väljaõppega spetsialistide kohta siit.